Terve suve tema seisis raamil ja ootas paremaid aegu. Ja lõpuks sai valmis. Kuskil novembris. Juhendaja oli teostusega rahul ja põll leidis omale uue kodu. Nüüd on see kunst selge ja minult võib tellida 
Paar hägusat pimedas tehtud pilti on ka…
Â
Â
Â
Â
Â
Â
Â
Â
Â
* Jõul sai otsa. Pühadevahe…
* Kuusk on meil sel aastal ainult elektriküünaldega. Tume-tumeroheline ja lõhnab. Tõime tuppa ja esimesel õhtul panime ainult küünlad. Korra oli mõte, et tulevad muud vidinad ka hiljem, aga nood tundusid siiski kuidagi kohatud. Jäigi ilma. Ja ilus on.
* Ja jõulud saabusid ootamatult, teadagi. Ühtegi kinki sel aastal ise ei teinud. Kuigi mõtteid oli. Ja on jätkuvalt. Ehk pädevamad neist siiski realiseeruvad mingil ajal ja mingis vormis.
* Kaardid said teele alles täna (eile st, kui nüüd kellale vaadata 
). Pühapäeva õhtul jõudsid nad lõpuks postkasti, aga kastile oli kirjutatud, et tühjendavad esmaspäeval 17:00. Ehket kui jõulukaart saabub uuel aastal, ärge siis imestage Mõni jäi kahjuks saatmata ka… margid said otsa ja andmed kehtivate postiaadresside kohta on ka kohati puudulikud. Järgmine kord püüame paremini. Sellega seoses…
*… kirjutasin Krentu häid mõtteid järgides uue aasta kalendrisse septembri algusse märke jõulukinkide tegemise kohta. Ja detsembri algusse kaartide kohta. Näis siis, kas sellest abi ka on.
* Nohud ja köhad. Pikalt ja pidevalt. Korraga ja kordamööda. Väsitav ja kurb…, sest tundub, et püsitõved saavad sellega seoses jällegi hoogu juurde.
*Noormehe esimene hinnetega tunnistus. Puha viiepuru
*Harutamine teeb meistriks?
*Lugeda pole jõudnud. Korjasin kõik poolikud kokku ja enne uusi ette ei võta kui see kuhi läbi vaadatud saab. Päkapikk teadis ka, mida tuua Tubli päkapikk 
* Remont on pooleli.
* Palju asju on blogimata. Pole pilti… või aega… või tuju… (või siis oleks tekst totaalne hala eluolu teemadel ja see peaks vast luku taha kolima) Jällegi, katsume parandada. Vähemalt 2008. toimunud kursused võiks kirja saada. Kooli ma minna veel ei saanud (aga rõõmustan nende üle, kes said. nimekaim nt ). Nii ma siis tuian mööda kursusi ja unistan.
* Epp kirjutas, et oli lugenud teadusuudist, milles magamata inimese ajukeemiat võrreldi vaimuhaige omaga. Äratundmisrõõm
* Nimekirjameister.
*Pühapäeval sõitsime linna kolme ja viie vahel. Väga ilus oli. Härmas puud ja loojuv päike. Talvevaikus.
Siuke sammal…
… ehk siis minu sall.
Siin on veidi õigemad värvid…
… ja veel üks klõps. Neiu poolt lisatud sügisaksessuaaridega
Tehnilist teavet ka.
Materjal: igasugu erinevad jäägid ja kummalised üksikud kerad. Põhiliselt vill, villaseguseid oli ka. Karvased on miskid polüester/akrüül/nailon vms segud.
Varras: 4,5
Mõõdud: Kaalub 355 grammi, pikkust 2 meetrit ja 74 cm… + mõlemas otsas 21 cm narmaid.. selline pikk-pikk-pikk
Käisin eile koos teiste huvilistega Veimevaka tragide tegelaste poolt veetud ketramise nuusutamise üritusel. Kuigi mul on mingi luul, et ma kunagi saan maale elama ja siis tulevad lambad ja kõik muu sinna juurde kuuluv, olen ketramisega seonduvat teadlikult pidevalt edasi lükanud. No et kui juba praegu ei taha raamatud ja lõngad ja riidelapid kuhugi mahtuda, mis siis veel saab kui villakuhi ja vokk ka siia elamisse veetaks… Sellele vaatamata ei saanud ju toredat võimalust kasutamata jätta. No ja toredaid inimesi on alati rõõm taaskord kohata 
Ketramise õpetajaga sai ka kontakte vahetatud ja kokku lepitud, et kui ma selle varrega sikutamise olen selgeks saanud, siis proovime voki peal uuesti. Esimene kord läks pehmelt öeldes aia taha Igatahes… väga suured tänud Liinale vedamise ja toreda päeva eest ja näpud said vist antud… karta on, et muu läheb sama teed. Omal ajal või natuke hiljem
Pidin ju tikkimise proovilapist ka juba ammu vahekokkuvõtte tegema. No et hiljem oleks tore võrrelda vms…
Kollane juba mõnda aega valmis. Sinine edeneb ka. Kui linna tagasi jõuame, siis ehk saab lõpuks valmis ka.
Aga need kollasega lisatud laigud siis:
Järgnev on ajendatud hiljutisest tuuseldamisest kodus. Miski suurpuhastusetaoline mõte oli. Ega ma sellega kuigi kaugele jõudnud, aga kaunikesti kabe kogus unustatud kraami ilmus välja. Kohe niipalju, et tuli kaste lisaks varuda, kuhu kõik see rõõm paigutada.
Igasugu lõnga- ja kangakraami kokkutassimisega on selline lugu, et no ma ju püüan… säilitada selget pead ja mis kõik, aga väga hästi iga kord ei õnnestu. Eriti veel kui jagatakse palju ja soodsalt. Ma tean küll, et ruum pole kummist, eksole.  Aga ehk just tänu sellele olen omandanud kõrgema pilotaaži. Paigutamises 
 Mitte et see mingi süüd kergendav faktor oleks või midagi…Â
Mai lõpus mingil ajal sai Raasikul käidud. No KK reklaamis mõnusat pruuni. Mõnus ta ongi. Ja ega ma siis ainult sellega piirduda suutnud. Võtsin mõne värvilise vööproovide jaoks… no et kas üldse peavad vöötegu vastu. Olid na lauge keeruga küll, aga kui ei proovi, siis ju ei tea… Ja siis veel erinevaid valgeid. Igasugu erinevate mõtete jaoks. Ãœks öö ma siis jõudsin lõpuks nende pesemiseni ja värvilised andsid koledamal kombel värvi. Eriti sinine ja must. Loputasin punast ja sinist ja musta äädikavees ka… no et ehk abiks kuidagi. Punasel vist isegi mõikas… ja sinine läks ka nagu paremaks.. aga see must. Võehhh… see tegi kerimisel ka veel käed väga mustaks. Saab selle värvi kuidagi kinni? Kuidas? Kui ei saa, siis tuleb vist suuremas koguses ühevärvilisi sokke kududa  Igatahes… kuigi ma olin väga tubli ja ei krabanud kõike ja rohkem ja piirdusin kokkuvõttes mingi paari kiloga, siis need igasugu naturaalsed jäid väga kummitama. Et kui nad nüüd sealt kollektiivselt puhkamiselt tagasi tulevad ja ma oma vanade poolikutega enam-vähem ühele poole olen saanud, siis….
No ja eelmisel mulgisõidul ei saanud ma ikka üle ega ümber sellest toredast triibulisest tarekesest kus müüakse muuhulgas ka kangareste. -50% oli ka veel neil. Noppisin aga puuvillased välja (sellest tuleb mingi aeg jutt ka… et mis teema mul nendega) ja lahkusin järjekordse kotitäiega. Ja siis jäi teel üks sinine poolitäis villast lõnga ette (mingi 450gr ehk). Tegelikult oli neid ettejääjaid veel, aga üritasin taaskord mõistlik olla ja igaks petteks mitte kokku tassida kraami. Sain lisaks veel paar ühekordset väikest kera tikkimiseks ja tulin kiirelt tulema.
No ja tee linna toob ikka läbi Türi ju. Seal on vaibatehase vabrikupood kus lisaks vaipadele ka veidi (vaiba)lõnga ja vaibamaterjali müüakse. Seekord polnud tolles poekeses taaskord muidugi seda, mida ma sealt otsima läksin… aga oli suuuur 3,2 kilogrammine valge lõngaviht. Selline jämedam ja pehme. Lõhna järgi vähemalt 85% villa Kaasa see kuhi minuga tuli. Idee on olemas Ja veel natuke trikooriba ja poolitäis jämedamat puuvillast…
Mees ei kommentaari.
Ja jälle oleme me mulgis ja kiusatused ohtlikult lähedal.
Homme on küll teised teemad päevakorral ja ehk pääseb kergemalt Noormees saab 8 … ja mul pole veel menüügi lõplikult paigas… Ajurünnakule…
Kui sa ikka kõva poolteist tundi ukse taga põmmid… ja siis lähed ja piinad uksekella… ja siis jälle põmmid (veel kõvemini kui enne!)… ja siis lased jälle uksekellal pläriseda (no ikka oma pool tundi järjest)… No siis lõpuks lastakse sisse ka.
Palju toredaid inimesi!
/naudib Mustamäe võlusid/
See, et ma Siuu korraldatud Viljandis toimunud ühistikkimisele ei jõua, oli juba selle toreda ettevõtmise väljakuulutamise päeval selge. Kange tahtmine oli küll kuidagi logistikaimesid korraldada, aga ei hakanud ikka riskima. Olime sellel päeval teise Eesti otsa pulma kutsutud… Tegelikult toimus samal päeval veel Vabaõhumuuseumis Raili Riitsaare õpituba ka. No sinnagi ei jõudnud (aga järgmisel päeval sain laadalt tema autogrammiga raamatu.. abiks seegi )
Ehket…
Rääkida tahtsin ma hoopis sellest, et ma siis selle ärajäänud ürituse, oma aina kasvava huvi ja soodsate juhuste kokkulangemise ajel/toel/… organiseerisin omale ühe proovitikkimise. Täna tekkis hetk ja sai töö jälle üle pika aja kätte võetud. Ja meenus, et ma pidin ju poolikust asjast ka pilti tegema.
Siin ta siis on.
Terve raamitäis rõõmu:
Kogu kupatus lähemalt:
Ja üks pool eraldi ka:
Pildid on muidugi kehvakesed. Päike on täna nendel olulistel momentidel miskipärast pilve taga.
Ja ma oleks ise suts heledama kollase valinud (vist)… ja kaks sutsu heledama rohelise. A nu anti need…
Punane ja roheline on tehtud. Kollane ja sinine veel. Ja narmad.
Kui sest miskit koorub, siis saab sellest Halliste puusapõll.
Kui ei kooru…. No siis on mul lihtsalt üks suuuur proovilapp
Â
* Kui veel üks vaba hetk tuleb, siis ehk saab paari päeva jooksul mõne rea selle kohta ka, kuidas me peaaegu reisil ei käinudki…
Noormehele siis.
Või no tegelikult meile teistele ikka ka. (Sain mobiilist minu jaoks eriti varase äratuse maha võtta. Ohh seda õndsust )
Esimene klass on edukalt läbitud. Tragi koolilaps saabus täna kiituskirja ja usinat lugejat ära märkiva tunniskirjaga
Lollus on karistatav!
Harutama pidin. Tikkimistööd. Oehhhhhhh…..
Mitte et ma teaks kas seni tehtu üldse lõppeks loosi läheb. Pidevalt on tunne, et tahaks kellegi targema käest küsida ja uurida ja … Aga teha on mõnus. Ajaga on muidugi jätkuvalt nii nagu on. Iga vaba minut arvel ja selline takerdumine ajab lihtsalt urisema.
*Läheb sööb nüüd ühe võileiva ja proovib uuesti.
** Kell on öö, eksole