Enne kui muljed lõplikult jõuavad hägustuda, panen siia kirja väikese tagasivaate meie juuli alguses toimunud imelisele reisile “läbi Rootsimaa”. Või noh… tegelikult tuleb reis läbi (Lõuna-)Rootsi ehk järgmisel suvel. Kui kõik läeb nii kuis peab. Seekord käisime paaripäevasel uudistamisretkel Stockholmis. Ma olin küll vist see eelviimane eestlane, kes seal veel käinud polnud. Ühtlasi oli see meil ka lastega esimest korda üle piiri käia.
Olime külas minu keska-aegsel pinginaabril ja tema pojal. Ja ega meil peale selle külaskäigu mingit kindlat plaani polnudki… et kuhu minna ja mida teha. Niipalju teadsin, et veidi tahaks linna näha. Ja olin täitsa kindel, et naapalju me seda ei näe kui tegelikult võiks ja jaksu oleks. Lapsed olid ju ka. Ja kõik nendega seonduv. No et kes millal magab ja pissib ja sööb jne. Neiul on see tarbitavate produktide loetelu üldse na lühike, et väljas söömine on suht komplitseeritud teema. Aeg jaotus siis nii, et esimesel päeval tuiasime veidi mööda kesk- ja vanalinna. Ja sattusime muuhulgas täiesti juhuslikult ka kohustuslikku vahtkonnavahetust nägema. Vanalinnas olid kasutuses igasugu uute ja poppide postkastide asemel hoopis sellised 
Absoluutselt töökorras ja funktsioneerivad. Ühe kallal asjatas parajasti postiljon 
No ja tundub, et lisaks sellele, et igast sadamast võid eestlase leida, võib igas linnas ka vene keelega hakkama saada 
Silt jäätisekioski aknal:
See polnud ainus vene keele kogemus sel reisil. Viimase päeva õhtupoolikul käisime oma elupaiga lähedal (Danderydis) pitsat söömas. Sealne itaallasest (vist oli?) omanik tundis huvi, et kust me pärit. Me siis lahkelt vastu, et Eestist (see vist ei öelnud onule eriti miskit… jäi kuidagi mõttesse teine)… ja et suhtleme inglise või soome või eesti või vene keeles. Tüübil läksid vene keele peale kohe silmad põlema. Rääkis päris soravalt 
Esimesse päeva mahtus veel ka lastega Junibackenis käik. Rongi peal kahjuks eestikeelset juttu valida ei saanud, eks ma siis tõlkisin veits. Ja näomaaling oli noormehele päeva nael (mille tegi, muide, eestlane ). Seda ei tahetud enne magamistki eriti maha pesta. Me noormees on Väikevenna rollis
Ja Junibackeni restos olid muna, piima ja gluteenivabad lihapallid (Y) Ma muidugi unustasin suure õnne peale küsida, et ega need kartulijahu sisalda… a nu suurt hullu ei juhtunud, ehk siis ei sisaldanud.
Teisest päevast poole peaaegu et raiskasime Täby centrumis . Saime küll igati vajaliku katsikukingi ja üht-teist veel, aga see, mille järgi sinna läksime, jäi ikka leidmata. Teisest päevapoolest osa veetsime Vaxholmis jalutades. Tore väike kohake. Lilled igas võimalikus…
… ja võimatus kohas. (keskendu toolile )
Kolmandal päeval käisime Rootsi Loodusajaloo Muuseumis (kõlab see maakeeles nii? või on hoopis miski loodusloo muuseum vms : P). Ja noormees sai isaga Cosmonovas ka käia. Alla 5-aastaseid sinna ei lasta ja ma sain neiuga niikaua topiseid imetleda ja poes uudistada. Poisi lemmik oli muidugi see osa muuseumist, kus olid dinosauruste luud. Üks linnupilt sealt saalist ka:
Kokkuvõttes oli tore küll ja juba tahaks tagasi
Mõni punkt endale meeldetuletuseks ka:
* mingi plaan võiks ikka olla (ja varuplaan, ja varuplaani varuplaan). Muidu läheb umbes tund-paar hommikul otsustamisele mida teha ja kuhu minna…
* õpi pildistama!
* osta rohkem postkaarte. Igasugu vaatamisväärsustest ise enivei korralikku pilti ei saa.
Miskit oli nagu veel…. praegu ei tule rohkem meelde ja märkmik on eemal… :
P
Edit:
* Alati!!! kui kuskil midagi näed ja see sulle väga-väga meeldib ja vajalikuks osutub, osta see asjake kohe ära. Hiljem sama koha peale tagasi tõenäoliselt ei satu ju…
* Soeta korralikud kaardid. Netist prinditud jupid ajavad ka asja ää, aga “päris” kaardiga on ikka mugavam. Need ei saa tavaliselt kõige põnevama koha peal otsa ka.
* Mõttekas oleks telk jms autosse kaasa paigutada. Lihtsalt nii igaks petteks. (Meil seekord vaja ei läinud, aga kui oleks tekkinud vastupandamatu soov matkama minna kuhugi vms, siis oleks ju ää kulunud)
* Raamat võta ka ikka kaasa, onju. No kui heegeldada ei saa ja ootamatu vaba hetk ja…