*…et tegelikult ei ole ma surnd’ ja maha maet’. Kuigi, mis seal salata, vahel neiukese tõve ägedamatel perioodidel on üsna sarnane tunne olnud. Olen siin miski mõistuseselguse huvides natuke ikka oma hobikesega üritanud ka tegeleda. Pildid koos postitustega tulevad siis, kui miski pildile saab. Nende korralike piltide tekitamisega on mul jätkuvalt teema…
* Kõik panevad oma blogisid ja postitusi luku ja riivi taha. No ok, mitte kõik. Aga ma loen ju harva ja siis jälle üllatusega avastan, et tõke on ees. Kuna ma olen väga kehv kommija (ja postitaja), siis ei tea ma kellegi meiliaadresse ega miskit, et ukse taha kraapima minna. No ja ega nood lukkukeerajad ju tea ka, et ma lugemas käin ja seiksele võõrale ei anna keegi miskit… vist… Eks ma isegi olen mõelnud, et tegelikult ju tahaks vahel paljustki kirjutada.. peamiselt lastega seoses.. aga et niimoodi avalikult jällegi mitte… ja et siis kas paneks lukku või lõpetaks üldsegi ära. Hetkel tundub, et ei tule ühte ega teist. Ehket siiski jätkan ja peamiselt käsitöö teemadel ja täiesti avalikult
* Juuli lõpul, augusti algul oli rahvarõivalaager. Kihnus ja Tõstamaal. Seekordne numbrilt juba kuues ja mina esimest korda tollel üritusel osalemas. Enne Kihnu sõitmist astusime veel Pärnu muuseumisse sisse ja tegime oma lõbusa autoseltskonnaga “Meie vammuse”, Viljandist otsaga Pärnusse jõudnud pesunäitusele ning püsiekspositsioonile tiiru peale. Esimesel õhtul Kihnus koperdasime niisama mööda saart, sõime metsmaasikaid ja nautisime.

Teisel päeval sai kiriku ja surnuaia ekskursiooni…

…muuseumikülastust ja töötubasid, Roosi käsitöötalu…


…ja suitsukala:D
Õhtul Tõstamaal veel loeng tekstiilide hooldamisest ja töötuba pitside pesemise teemadel. Kolmas ja neljas päev möödusid minul pottmütsi tegemist õppides. Teised said kirivööd õppida, niplispitsi teha, kurrutada ja vaselisi keerutada, tikkandit raami panna ja võrke tikkida. Vist sai kõik… igatahes tore oli ja kui kuupäevad vähegi sobivad, siis järgmisel suvel jälle
* Tervis tarviline vara, hoia hoolega…

See on nüüd küll juba paari nädala vanune lugu, aga piisavalt kole oli, et pikaks ajaks meelde jääks… No ja igasugu muid mitte-nii-vahvaid vahejuhtumeid tervise teemadel on veel olnud sel sügisel juba ridamisi. Optimist minus loodab, et sellega käesolev hooaeg piirdub…. realist varub küüslauku ja teepuru, tugevamat närvi ja kaameli kannatust.
* Tegelikult tahtsin ma siia veel igasugu asju mainida, aga neiu ärkas ja kohustused nihelevad järjekorras… Kuulmisteni:)